Jalgratta rehvirõhk: kui palju baari peaks olema?
Jalgratta rehvirõhk on kõige odavam viis oma ratast paremaks teha. See ei maksa midagi, võtab kaks minutit ja mõjutab korraga kiirust, mugavust, haardumist ning seda, kui tihti sa tee ääres sisekummi vahetad. Enamik rattureid sõidab liiga kõva rehviga.
Linna- ja hübriidrattal 3–4,5 bar, maastikurattal 1,7–2,2 bar, maanteerattal 6–8 bar, gravel-rattal 2,5–4 bar, lasterattal 2–2,8 bar. Tagumine rehv on alati 10–15% kõvem kui esimene. Jää alati rehvi külgseinale trükitud vahemikku.
Levinud arusaam „mida kõvem, seda kiirem“ kehtib ainult ideaalselt siledal asfaldil. Päris teel – mis on konarlik, pragunenud ja liivane – muudab liiga kõva rehv ratta aeglasemaks, sest energia läheb sõitja raputamisele, mitte edasiliikumisele. Selles juhendis on konkreetsed numbrid: tabel 11 rattatüübi kohta, kalkulaator sinu kaalu jaoks ning kolm viga, mida enamik teeb.
1. Kõige tähtsam number on rehvi küljel
Enne kui vaatad ühtegi tabelit, vaata oma rehvi. Iga rehvi külgseinale on trükitud lubatud vahemik, näiteks 3.5 – 6.0 BAR või 50 – 85 PSI. Sellest vahemikust ei tohi välja minna kummaski suunas.
Üle maksimumi. Rehv võib veljelt maha tulla ja kõrge rõhu juures juhtub see plahvatuslikult. Kontrolli ka velje lubatud rõhku: mõnel kergel maanteeveljel on see madalam kui rehvil endal ning siis kehtib väiksem number.
Alla miinimumi. Rehv väänleb kurvis ja muutub ebastabiilseks. Sisekumm saab pigistuslõike – kaks väikest auku kõrvuti, mida kutsutakse ka maohammustuseks – kui rehv surutakse takistuse peal velje vastu kokku. Halvimal juhul saab velg mõlgi.
Tabel ja kalkulaator allpool annavad lähtepunkti selle vahemiku sees, mitte selle asemel. Ükski üldine soovitus ei saa olla täpsem kui see, mille tootja on konkreetsele rehvile ette näinud – õige jalgratta rehvirõhk jääb alati nende kahe numbri vahele.
1 bar = 14,5 PSI. Eestis kasutatakse enamasti baari, aga paljudel pumpadel ja rehvidel on mõlemad ühikud. 6 bar ≈ 87 PSI, 2 bar ≈ 29 PSI.
2. Jalgratta rehvirõhk rattatüübi järgi: tabel
Numbrid kehtivad 75 kg sõitja ja tavalise sisekummiga rehvi kohta. Tagumine rehv kannab umbes 60% kogu raskusest, seega on see alati kõvem.
| Rattatüüp | Rehvi laius | Ees | Taga |
|---|---|---|---|
| Maanteeratas | 23–25 mm | 6,2–7,0 bar | 7,0–8,0 bar |
| Maanteeratas (lai) | 28 mm | 5,3 bar | 6,0 bar |
| Gravel-ratas | 35–40 mm | 3,2–3,7 bar | 3,7–4,2 bar |
| Gravel (lai, kruus) | 42–47 mm | 2,4–2,8 bar | 2,7–3,2 bar |
| Cyclocross | 33 mm | 2,0–2,6 bar | 2,2–2,8 bar |
| Hübriidratas | 32–38 mm | 3,4–4,2 bar | 3,8–4,8 bar |
| Linnaratas | 37–42 mm | 3,0–3,6 bar | 3,4–4,0 bar |
| Maastikuratas | 2,1–2,25″ | 1,8–1,9 bar | 2,0–2,2 bar |
| Maastikuratas | 2,35–2,5″ | 1,5–1,7 bar | 1,7–1,9 bar |
| Fatbike | 3,8–4,8″ | 0,4–0,7 bar | 0,5–0,8 bar |
| Lasteratas 12–20″ | – | 2,0–2,8 bar | 2,0–2,8 bar |
Tubeless-rehvi puhul lahuta 10–15%. Ilma sisekummita kaob pigistuslõike oht, seega saab sõita pehmemalt ja haardumine paraneb. Liiga madalale ei tohi siiski minna – rehv võib kurvis veljelt õhku „röhitseda“ ja tihend kaotab kontakti.
Elektriratas on raskem. Mootor ja aku lisavad 7–10 kg ning suur osa sellest istub tagatelje kohal. Lisa tagumisele rehvile 0,3–0,5 bar võrreldes sama laiusega tavarattaga. Sama kehtib, kui sõidad pakiraami ja täis pakikottidega.
Rehvi laiuse leiad rehvi küljelt ETRTO-tähisena, näiteks 37-622, kus esimene number ongi laius millimeetrites. Kui mõõdud on segased, aitab meie suur rehvijuhend.
3. Kalkulaator: arvuta oma rõhk
Kalkulaator arvestab kogu koormust – sind, ratast ja pagasit – ning rehvi laiust. Sisesta oma andmed ja saad lähtepunkti nii esi- kui ka tagarehvile.
Tulemus on lähtepunkt. Kontrolli alati rehvi külgseinale trükitud lubatud vahemikku ja jää selle sisse.
Tollid saad millimeetriteks, kui korrutad 25,4-ga: 2,25″ on 57 mm ja 2,35″ on 60 mm.
Kuidas kalkulaator arvutab. Alus on 15% vajumise põhimõte – rehv peaks sõitja raskuse all vajuma umbes 15% oma kõrgusest. See on rattatööstuses levinud lähtepunkt, mis annab parima kompromissi veeretakistuse, haardumise ja mugavuse vahel. Sama loogikat kasutavad ka tootjate omad soovitused; põhjalikuma tehnilise tausta leiad Schwalbe rehvirõhu juhendist.
4. Neli asja, mis rõhku muudavad
Kaal. Kõige tugevam tegur. Jalgratta rehvirõhk peab kandma sõitjat, ratast ja pagasit korraga: 60 kg ja 95 kg sõitja vahe on maanteerattal umbes kaks baari. Kaks täis pakikotti on kergesti 10 kg ja need istuvad tagaratta kohal.
Rehvi laius. Mida laiem rehv, seda väiksem rõhk. Laiemas rehvis on rohkem õhku, seega kannab see sama koormust madalama rõhuga. 25 mm rehv vajab 7 baari, 50 mm rehv sama sõitja all ainult 2,4.
Teekate. Sile asfalt lubab tabelinumbrit. Krobeline asfalt, munakivi ja kruus tahavad 0,2–0,5 baari vähem – pehmem rehv neelab konarused ja veereb tegelikult kiiremini. Metsarada ja juured: veel 0,2 baari vähem.
Ilm. Märjal ja külmal teel annab veidi madalam rõhk suurema kontaktpinna ja parema haarde. Vihmasel sügispäeval 0,2 baari maha tabelinumbrist on mõistlik.
Nendest neljast on kaks esimest – kaal ja rehvi laius – need, mis määravad lähtenumbri. Teekate ja ilm on peenhäälestus. Kui sa ei viitsi arvutada, siis pea meeles ainult ühte asja: raskem sõitja ja kitsam rehv tähendavad suuremat rõhku, kergem sõitja ja laiem rehv väiksemat.
Kas jalgratta rehvirõhk mõjutab rehvi eluiga? Jah, mõlemas suunas. Krooniliselt alarõhul sõitmine murrab rehvi külgseina, sest kumm paindub iga pöördega rohkem kui ette nähtud. Liiga kõva rehv kulub seevastu keskelt kiiremini, sest kontaktpind on kitsas ja kogu koormus käib mööda kitsast riba. Õige rõhk annab ühtlaseima kulumise ja pikima eluea.
5. Kuidas jalgratta rehvirõhku õigesti mõõta
Pöidlaga katsumine ei tööta. Inimese käsi ei erista 2,5 ja 3,5 baari, mis on maastikurattal tohutu vahe. Ainus usaldusväärne viis jalgratta rehvirõhku mõõta on manomeeter.
- Põrandapump – manomeeter on standard, õhku liigub palju, sobib kodus nädalaseks kontrolliks. Kui ostad ühe pumba, siis just selle.
- Käsipump – hädaabivahend kotis. Enamikul manomeetrit pole või on see ebatäpne; pumpa kojujõudmiseks piisavalt ja korrigeeri kodus.
- CO₂ balloon – kiireim viis rada jätkata, aga rõhku ei näe. CO₂ lekib kummist kiiremini kui õhk, seega lase see kodus välja ja pumpa uuesti tavalise õhuga.
- Elektriline rehvipump – sead numbri ette ja pump peatub ise. Kõige mugavam, kui pere ratastel on erinevad rõhud.
Kui tihti kontrollida?
Õhk lekib kummist läbi pidevalt, ka täiesti terve sisekummiga.
| Sisekummi tüüp | Rõhu kadu nädalas |
|---|---|
| Butüül (tavaline) | 0,3–0,7 bar |
| Lateks | kuni 1 bar päevas |
| TPU (kerge) | 0,3–0,5 bar |
| Tubeless | 0,2–0,5 bar |
Praktiline reegel: kontrolli jalgratta rehvirõhku maanteerattal iga sõidu eel, maastikurattal kord nädalas ja linnarattal kord kuus.
Ventiil peab pumbaga sobima
Presta hoiab kõrget rõhku ja on maantee- ning maastikurataste standard. Schrader on linna- ja lasteratastel. Dunlop ehk Woods leidub vanematel linnaratastel. Enamik tänapäevaseid pumpasid katab kõik kolm; vajadusel aitab ventiiliadapter või -pikendus.
6. Kolm levinumat viga
1. Maksimumini pumpamine. Rehvi küljel olev suurem number ei ole soovitus, vaid piir. See on turvalisuse ülempiir, mitte optimaalne sõidurõhk. 6-baarine linnaratas on kõva, hüplev ja libisev – 4 baari on peaaegu alati parem.
2. Ees ja taga sama rõhk. Tagaratas kannab umbes 60% raskusest. Kui mõlemas on sama number, siis on esimene liiga kõva ja kaotad haarde ning mugavuse, või on tagumine liiga pehme ja saad pigistuslõikeid.
3. Kevadel esimene sõit ilma kontrollita. Jalgratta rehvirõhk langeb ka siis, kui ratas lihtsalt seisab. Talve jooksul garaažis seisnud ratta rehv on kaotanud suure osa rõhust ja madalal rõhul seisnud rehv on külgseina murdekohtadest pragunenud. Kontrolli enne esimest sõitu ka rehvi seisukorda, mitte ainult rõhku.
7. Jalgratta rehvirõhk talvel
Jalgratta rehvirõhk ei ole aastaringselt sama number. Külm mõjutab seda rohkem, kui enamik arvab: rõhk muutub umbes 3–4% iga 10 °C kohta. Soojast toast (+20 °C) pakase kätte (−5 °C) minnes kaotab maanteeratas ligi 0,6 baari ja maastikuratas 0,15 baari.
Praktiline järeldus: pumpa rehv sama temperatuuriga ruumis, kus hakkad sõitma. Kui pumpad soojas ja sõidad külmas, on rehv tegelikult pehmem kui manomeeter näitas.
Talvel tasub seada jalgratta rehvirõhk tabelinumbrist 0,2–0,3 baari allapoole. Lumi ja jää nõuavad suuremat kontaktpinda ning lörtsis on pehmem rehv selgelt stabiilsem. Naastrehvide puhul on madalam rõhk lisaks vajalik selleks, et naelad jõuaksid korralikult jää sisse – liiga kõva naastrehv ei suru naelu piisavalt sügavale.
8. Mida teha, kui rehv ei pea õhku
Rehv tühjeneb päevaga. Tegemist on augu või ventiiliga. Kontrolli kõigepealt ventiili: keera Presta ventiili mutter kinni ja pane ventiilikork peale. Kui see ei aita, on sisekummis auk – appi tuleb paikamiskomplekt või uus sisekumm.
Rehv tühjeneb nädalaga. See on normaalne. Vaata tabelit ülalpool – butüül kaotab 0,3–0,7 baari nädalas ilma igasuguse defektita.
Tubeless-rehv kaotab õhku kiiresti. Rehvipiim on tõenäoliselt kuivanud. Piim tuleb vahetada 3–6 kuu tagant; rehvipiimad leiad siit. Kui piim on värske ja leke jätkub, kontrolli velje tubeless-teipi.
Sama koht saab pidevalt augu. Kontrolli rehvi seest sõrmega – sinna on tõenäoliselt jäänud klaasikild või traat. Kui rehvi kude on läbi, tuleb vahetada välisrehv.
Jalgratta rehvirõhk: korduma kippuvad küsimused
Kui palju baari peaks jalgratta rehvis olema?
Linna- ja hübriidrattal 3–4,5 bar, maastikurattal 1,7–2,2 bar, maanteerattal 6–8 bar, gravel-rattal 2,5–4 bar ja lasterattal 2–2,8 bar. Täpne number sõltub sõitja kaalust ja rehvi laiusest. Alati tuleb jääda rehvi külgseinale trükitud vahemikku.
Kas kõvem rehv on kiirem?
Ainult ideaalselt siledal pinnal. Päris teel muutub liiga kõva rehv aeglasemaks, sest see hüppab konaruste peal ja energia läheb raputamisele. Krobelisel asfaldil veereb 0,5 baari pehmem rehv tavaliselt kiiremini.
Miks on tagumises rehvis suurem rõhk kui esimeses?
Sõitja raskusest langeb umbes 60% tagarattale. Sama vajumise saavutamiseks vajab tagumine rehv rohkem rõhku. Vahe on tavaliselt 10–15%.
Kui tihti peab jalgratta rehve pumpama?
Tavaline butüül-sisekumm kaotab 0,3–0,7 baari nädalas. Maanteeratast tasub kontrollida iga sõidu eel, maastikuratast kord nädalas ja linnaratast kord kuus.
Kas tubeless-rehvis peab olema madalam rõhk?
Jah, tavaliselt 10–15% vähem. Ilma sisekummita kaob pigistuslõike oht, mis lubab sõita pehmemalt ja parema haardega. Liiga madalale ei tohi minna, sest rehv võib kurvis veljelt õhku lasta.
Kuidas mõjutab külm jalgratta rehvirõhku?
Rõhk langeb umbes 3–4% iga 10 °C kohta. Soojas toas pumbatud maanteeratas kaotab pakases ligi 0,6 baari. Pumpa rehv samas temperatuuris, kus sõidad.
Kas elektrirattal peab olema kõrgem rehvirõhk?
Jah. Mootor ja aku lisavad 7–10 kg ning suurem osa sellest istub tagatelje kohal. Lisa tagumisele rehvile 0,3–0,5 baari võrreldes sama laiusega tavarattaga.
Kaks minutit põrandapumba juures enne sõitu annab rohkem kui ükski varuosa, mille sa sel nädalal ostad.
Leia oma rattale õige varustus
Manomeetriga põrandapump on odavaim viis rehvirõhku päriselt kontrolli all hoida. Sisekummid, välisrehvid ja tubeless-tarvikud leiad samast.
