Jalgrattapump — käsipump, põrandapump või CO2? Milline valida?

Õige rehvirõhk on üks lihtsamaid, kuid enim alahinnatud viise muuta sõit kergemaks ja vältida rehvi purunemist. Aga milline pump valida — kas kodune põrandapump, kaasaskantav käsipump või kiire CO2-täitesüsteem? Vastus sõltub sellest, kas pumpad kodus või teel.

1. Pumbatüübid ja millal neid kasutada

Iga jalgrattapump on loodud erineva olukorra jaoks — kodune hooldus, kaasaskandmine või kiirabi teel. Rehvi tootja soovitatud rõhuvahemik on tavaliselt trükitud rehvi küljele PSI ja/või baarides, nagu selgitab ka tuntud rattamehaanikute viidatav Sheldon Browni rehvijuhend.

Põrandapump

Suur manomeeter näitab täpse rõhu ja kahekäeline hoob teeb pumpamise kiireks ning mugavaks — ideaalne koduseks rehvirõhu kontrolliks enne iga pikemat sõitu. Vähem sobiv kaasaskandmiseks suuruse tõttu. Vaata põrandapumpade valikut.

Käsipump

Väike ja kerge, mahub raamile, kotti või isegi taskusse. Pumpamine võtab kauem aega ja jõudu kui põrandapumbaga, kuid see on hädavajalik varustus iga pikema sõidu jaoks — rehvipurunemine teel ilma pumbata tähendab jalgsi koju minekut. Vaata käsipumpade valikut.

CO2-pump

Kiireim viis rehvi täita — üks CO2-kapsel täidab rehvi sekunditega ilma käsitsi pumpamiseta. Sobib suurepäraselt võistlussõitudeks või kui soovid minimaalset kaalu ja mahtu. Miinuseks on ühekordselt kasutatavad kapslid, mis vajavad täiendamist ja lisakulu iga täitmiskorra kohta — pikaajaliselt tuleb odav käsipump tihtipeale välja soodsam kui pidev CO2-kapslite ostmine.

2. Ventiilitüüp — Presta vs Schrader

Enne ostu kontrolli alati, et jalgrattapump sobiks sinu ratta ventiiliga — vale ventiilitüübiga pump lihtsalt ei toimi või lekib pumpamise ajal õhku, mis muudab rehvi täitmise ebamugavaks ja aeganõudvaks.

Enamik kvaliteetseid pumpasid sobib mõlema ventiiliga (kahepoolne otsik), kuid odavamatel mudelitel tasub see kindlasti üle kontrollida enne ostu.

3. Milline rõhk valida?

Õige rehvirõhk (PSI või bar) on tavaliselt trükitud rehvi küljele. Üldjuhtudena: kitsad maanteerehvid vajavad kõrgemat rõhku (6–8 bar), laiemad maastiku- ja gravel-rehvid madalamat (2–4 bar) paremaks haardeks. Liiga madal rõhk suurendab veeretakistust ja augustumisohtu, liiga kõrge muudab sõidu kõvaks ja libedaks.

4. Jalgrattapumba hooldus ja eluiga

Kvaliteetne jalgrattapump peab vastu aastaid, kui selle eest korralikult hoolt kanda. Põrandapumba juures tasub aeg-ajalt kontrollida vooliku ja otsiku ühenduskohti — kui õhk hakkab pumpamisel kostma, on tavaliselt tegu kuluva tihendiga, mille saab enamasti eraldi varuosana asendada. Käsipumba puhul on kõige levinum probleem kolvi kuivamine — regulaarne õlitamine hoiab pumpamise kergena ja sujuvana.

CO2-pumba kapsleid tasub hoida toatemperatuuril ja kontrollida enne pikemat sõitu, et kaasas oleks piisavalt varukapsleid. Manomeetriga pumpade puhul on hea tava kontrollida näidiku täpsust aeg-ajalt teise pumba või rehvikontrolli abil, kuna vanemad manomeetrid võivad aja jooksul kalibratsiooni kaotada.

5. Korduma kippuvad küsimused