Eesti parimad rattarajad — TOP 15

Eesti on tõeline rattasõitja unistus. Siit leiad rattarajad, mis kulgevad mööda mereäärt, läbi männimetsade, üle kupliliste maastike ja mööda vaikseid kruusateid. Ühel nädalavahetusel võid nautida linnapromenaadi vaateid, järgmisel avastada rahvusparke või võtta ette mitmepäevase rattamatka. Sellesse nimekirja oleme kogunud 15 paika, kust leiavad inspiratsiooni nii algajad, lastega pered kui ka kogenud ratturid — ja iga raja juurde ütleme ka, milline ratas sinna kõige paremini sobib.

Rattarajad linnas ja linna lähedal

1. Pirita promenaad ja Viimsi (Tallinn)

Tallinna üks populaarsemaid rattamarsruute algab vanalinna lähedalt ning kulgeb mööda Reidi teed edasi Kadrioru, lauluväljaku ja Pirita suunas. Sealt saab sõitu jätkata kuni Viimsini. Ühe otsa pikkus vanalinnast on ligikaudu 20 kilomeetrit ning kogu tee vältel saad nautida vaateid merele ja Tallinna siluetile.

See marsruut sobib suurepäraselt pärastlõunaseks sõiduks, sest tee on hästi välja ehitatud ning vaheldusrikas. Tee ääres leidub rohkelt kohti, kus hetkeks peatuda ja vaadet nautida.

🚲 Milline ratas sobib: linnaratas või hübriidratas.

2. Stroomi–Rocca al Mare–Kakumäe rannapromenaad (Tallinn)

Kui eelistad rattaga sõita mere ääres, tasub võtta suund Stroomi rannast Rocca al Mare poole ning jätkata kuni Kakumäe liivarannani. Kogu marsruut kulgeb mööda kaunist rannikut ning sobib hästi nii rahulikuks kulgemiseks kui ka õhtuseks treeninguks.

Soojal suvepäeval võib sõidu lõpetada Kakumäe rannas ning nautida mereäärset atmosfääri.

🚲 Milline ratas sobib: linnaratas või hübriidratas.

3. Pärnu Jaansoni rada

Pärnu Jaansoni rada kulgeb jõe ääres ning moodustab mõnusa ringi kesklinna vana silla ümbruses. Tegemist on rohelise ja rahuliku marsruudiga, kus liiklus ei sega rattasõitu ning tee sobib hästi igas vanuses sõitjatele.

Lastega perele on see üks Eesti parimaid valikuid: lai tee, ilus jõeäärne vaade ja lihtne kulgemine muudavad sõidu turvaliseks ning meeldivaks. Kui laps alles õpib sõitma, leiad abi meie juhendist „Kuidas õpetada laps jalgrattaga sõitma?”.

🚲 Milline ratas sobib: linnaratas või hübriidratas; lastele laste jalgratas.

4. Tartu — Eesti parima rattataristuga linn

Tartut peetakse põhjusega Eesti rattapealinnaks. Linnas on hästi läbimõeldud rattataristu ning paljud sihtkohad on mugavalt jalgrattaga ligipääsetavad.

Lisaks toimib Tartus rattaringlus, kus on umbes 100 parklat ja ligi 750 ratast, sealhulgas elektrirattad. Tänu sellele on rattaga liikumine mugav ka siis, kui sul oma jalgratast kaasas ei ole.

🚲 Milline ratas sobib: linnaratas või hübriidratas.

Looduse keskel kulgevad rattarajad

5. Käsmu poolsaare ring (Lahemaa)

Kui soovid kogeda Eesti põhjaranniku ilu, tasub võtta ette 14-kilomeetrine ring ümber Käsmu poolsaare. Marsruut algab Käsmu kabeli juurest ning viib läbi männimetsade, mööda rändrahnudest ja avab kauneid vaateid merele.

Sõit on parajalt vaheldusrikas ning pakub mõnusat looduselamust ilma, et peaks terve päeva sadulas veetma. Lahemaa rahvuspargi rahulik õhkkond teeb sellest marsruudist ühe Eesti meeldejäävama rattaretke.

🚲 Milline ratas sobib: maastikuratas.

6. Põhja-Kõrvemaa ja Aegviidu–Nelijärve rajad

Kõrvemaa on piirkond, kuhu tullakse eelkõige loodust nautima. Siin vahelduvad kanarbikunõmmed, oosid, rabad ja järved ning peaaegu iga uus kilomeeter pakub veidi erinevat vaadet.

Suureks plussiks on see, et Aegviitu saab Tallinnast mugavalt rongiga ning kohapeal on võimalik rentida ka maastikurattaid. Tänu sellele sobib piirkond hästi ka neile, kes soovivad autota loodusesse pääseda. Kõrvemaa rajad pakuvad mõnusat tasakaalu sportliku sõidu ja looduselamuse vahel.

🚲 Milline ratas sobib: maastikuratas.

7. Pühajärve rattaring (Otepää)

Otepää ümbrus on Eesti üks tuntumaid rattapiirkondi ning Pühajärve rattaring pakub võimaluse nautida piirkonna vaheldusrikast loodust. 11-kilomeetrine rada kulgeb mööda rattateed nr 261 ning algab Otepää linnast.

Marsruudi kõige sportlikum osa on Kiigemäe tõus, mis paneb jalad tööle ka kogenumal ratturil. Edasi viib tee läbi Sihva tagasi mööda kergliiklusteed ning sõidu lõpus ootab Pühajärve rand — ideaalne koht väikese pausi tegemiseks.

🚲 Milline ratas sobib: maastikuratas.

8. Taevaskoja ja Ahja jõe ürgorg

Taevaskoja ümbrus on tuntud oma liivakivipaljandite, metsade ja Ahja jõe ürgoru poolest. Siinsed metsarajad kulgevad Suure ja Väikese Taevaskoja vahel ning mööduvad ka ajaloolisest Kiidjärve vesiveskist.

Sõit on rahulik ning vaheldusrikas. Iga kurvi taga avaneb uus vaade — kord tihe männimets, siis jälle jõeorg või kõrged liivakivipaljandid. Pole ime, et seda peetakse üheks Eesti kauneimaks metsasõiduks.

🚲 Milline ratas sobib: maastikuratas.

9. Tartu Rattamaratoni rada

Kui rääkida Eesti legendaarsetest rattaradadest, ei saa mööda vaadata Tartu Rattamaratoni rajast. Kogu marsruut on 89 kilomeetrit pikk ning kulgeb Otepää Tehvandi staadionilt Elva tervisespordikeskuseni.

Kuigi rada on tuntud eelkõige võistluse järgi, saab seda läbida aasta ringi ka omas tempos. Marsruut pakub vaheldust nii metsateede, kruusalõikude kui ka metsasihtide näol ning annab hea ülevaate Lõuna-Eesti mitmekesisest maastikust. See on rada, mille võiks vähemalt korra elus läbi sõita iga rattahuviline.

🚲 Milline ratas sobib: maastikuratas.

Kruusa- ja metsateede rattarajad Lõuna-Eestis

10. Laskevälja rattarada

43 kilomeetri pikkune Laskevälja rattarada kulgeb läbi Mustoja mõhnastiku, kus vahelduvad metsased künkad, järvesilmad ja liivikud.

Lisaks kaunile loodusele tutvustab rada piirkonna ajalugu: 1920.–30. aastatel paiknes siin kaitseväe laskeväli ning marsruudil saab selle kohta rohkem teada. Kui sulle meeldivad pikemad kruusasõidud ja rahulikud metsateed, pakub Laskevälja rada tõelist Lõuna-Eesti elamust.

🚲 Milline ratas sobib: gravel-ratas või maastikuratas.

11. Koiva rattarada (Haanja–Karula)

Koiva rattarada algab Tellingumäe jalamilt ning moodustab umbes 20-kilomeetrise ringi Mustjõe ja Koiva jõeäärsetes metsades.

Marsruut kulgeb peamiselt mööda kruusaseid metsateid, kus liiklust kohtab harva. Rahulik loodus ja vahelduvad metsamaastikud muudavad selle heaks valikuks neile, kes soovivad linnakärast eemale saada. See on rada, kus oluline ei ole kiirus, vaid ümbruse nautimine.

🚲 Milline ratas sobib: gravel-ratas või maastikuratas.

12. Karula rattarada

Karula kõrgustik on üks Eesti omanäolisemaid piirkondi ning 50-kilomeetrine Karula rattarada annab sellest hea ülevaate.

Marsruut kulgeb läbi kuplilise maastiku, metsateede ja metsasihtide. Tee on pidevalt vahelduv ning pakub nii rahulikke lõike kui ka veidi rohkem pingutust nõudvaid tõuse. Kui sulle meeldivad pikemad päevasõidud looduses, tasub Karula kindlasti oma nimekirja lisada. Miks just gravel sellistele teedele hästi sobib, loe meie juhendist „Mis on gravel ratas?”.

🚲 Milline ratas sobib: gravel-ratas või maastikuratas.

Saared ja pikad rattaseiklused

13. Hiiumaa RMK rattatee

Hiiumaad kutsutakse sageli Eesti mitteametlikuks rattasaareks ning selleks on hea põhjus. Uus RMK rattatee kulgeb mööda olemasolevaid teid ümber saare ning kogu marsruudi pikkus on umbes 250 kilomeetrit. Kui lisada juurde Sõru põige, kasvab pikkus ligikaudu 275 kilomeetrini.

Kui tervet ringi korraga läbida ei soovi, on võimalik valida ka lühemaid marsruute. Populaarne on näiteks Käina–Kassari umbes 30-kilomeetrine ring, kus jääb tee äärde Orjaku linnutorn. Samuti pakub palju avastamisrõõmu Sõru–Emmaste–Kõpu ligikaudu 60-kilomeetrine ring. Hiiumaa rahulik liiklus, loodus ja pikad kõrvalteed muudavad selle üheks Eesti parimaks rattasihtkohaks.

🚲 Milline ratas sobib: gravel-ratas või maastikuratas.

14. Vormsi ring

Vormsi saar pakub umbes 55-kilomeetrist ringmarsruuti, mis algab Sviby sadamast. Teel jäävad ette ajaloolised rannarootsi külad, Saxby tuletorn ning kuulsad rõngasristidega kalmistud.

Kuigi rada on võimalik läbida ühe päevaga, soovitatakse seda nautida kahe päeva jooksul, et jõuaks rahulikult peatuda ja ümbrust avastada. Vormsi sobib suurepäraselt neile, kes soovivad ühendada rattasõidu ja saareelu rahuliku tempo.

🚲 Milline ratas sobib: siia sobib peaaegu iga ratas — linnaratas, hübriid, gravel või maastikuratas.

15. Oandu–Ikla matkatee

Kui ühepäevastest sõitudest jääb väheks, ootab ees Oandu–Ikla matkatee. See 375-kilomeetrine marsruut kulgeb Lahemaalt läbi Kõrvemaa ja Soomaa kuni Läti piirini ning on üks Eesti tuntumaid bikepacking’u sihtkohti.

Tegemist ei ole rajaga, mille läbimiseks peaks kiirustama. Vastupidi — see on retk, kus iga päev toob kaasa uued maastikud ja täiesti erinevad looduselamused.

Kui sulle meeldivad pikad rattamatkad, tasub pilk heita ka Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkateele, mille kogupikkus on koguni 628 kilomeetrit. Samuti läbib Eestit rahvusvaheline EuroVelo 10 rannikumarsruut, mis ühendab meie ranniku teiste Läänemere äärsete piirkondadega.

🚲 Milline ratas sobib: gravel-ratas koos rattakottidega või maastikuratas.

Kuidas rajale saada?

Üks Eesti eeliseid rattasõitjale on see, et paljudesse populaarsetesse sihtkohtadesse jõuab mugavalt ka ühistranspordiga. See annab võimaluse avastada uusi piirkondi ilma, et peaksid marsruudi algusesse ja lõppu autoga tagasi sõitma.

Rongiga

Kui plaanid sõita näiteks Kõrvemaale või Otepää ümbrusesse, tasub kaaluda rongi kasutamist. Elroni rongides on jalgrataste jaoks eraldi ala, mis muudab ratta kaasa võtmise lihtsaks ja mugavaks.

Praamiga saartele

Hiiumaale ja Vormsile suundudes saad jalgratta võtta kaasa praamile. See teeb saarte avastamise eriti mugavaks ning võimaldab liikuda omas tempos ilma autot vajamata.

Maakonnabussiga

Mitmed maakonnabussid mahutavad üldjuhul kaasa kuni kaks jalgratast. Kui plaanid pikemat retke, tasub enne väljumist üle kontrollida konkreetse liini tingimused.

Varustuse meelespea enne rajale minekut

Hästi ette valmistatud rattasõit on alati turvalisem ja nauditavam. Enne teele asumist kontrolli, et sul oleks:

• korralikult istuv rattakiiver;
• töötav rattakell;
• ees valge, taga punane helkur ning kodarates kollased või valged helkurid;
• pimedal ajal ees ja taga töötavad tuled.

Lisaks võiksid kaasas olla väike rattapump, varukumm, joogivesi ja vajadusel väike multitööriist.

Rattarajad: korduma kippuvad küsimused