Kuidas valida jalgratta rehve? Suur rehvijuhend

Jalgratta rehvid on ratta ainus kokkupuutepunkt teega. Just sellest sõltuvad haardumine, veeretakistus, mugavus ja suurel määral ka sõiduohutus. Õigesti valitud rehv muudab ratta kiiremaks, stabiilsemaks ja meeldivamaks kasutada — olenemata sellest, kas sõidad linnas, metsarajal või maanteel. Selles juhendis vaatame läbi kõik olulisemad teemad, et oskaksid valida sobiva rehvi ükskõik millisele rattale.

1. Kuidas lugeda rehvi mõõtu?

Uute rehvide ostmisel on kõige olulisem teada õiget mõõtu. Esmapilgul võivad rehvi küljel olevad numbrid tunduda keerulised, kuid tegelikult kasutatakse peamiselt kolme tähistust.

ETRTO — kõige täpsem mõõt

ETRTO (European Tire and Rim Technical Organisation) on kõige kindlam viis õige rehvi leidmiseks. Näiteks 54-584: esimene number (54) on rehvi ligikaudne laius millimeetrites ja teine (584) velje läbimõõt millimeetrites. Kui valid uue rehvi sama ETRTO mõõdu järgi, sobib see üldjuhul olemasolevale veljele.

Kõige kindlam on alati vaadata vana rehvi küljelt ETRTO numbrit. See väldib segadust, sest sama ratta läbimõõdu kohta võib kasutada mitut erinevat nimetust.

Tollimõõt

Paljudel rehvidel kasutatakse endiselt tollides mõõte, näiteks 26 × 2.10: 26-tolline velg ja rehvi laius umbes 2,10 tolli. Selline tähistus on väga levinud maastikuratastel ja vanematel jalgratastel.

Maantee- ja 700C tähistus

Maantee-, gravel- ja paljudel hübriidratastel kohtab sageli tähistust 700 × 35C: 700C velg ja 35 mm lai rehv. Ka siin tasub õige sobivuse kinnitamiseks alati kontrollida ETRTO mõõtu.

Levinumad rehvimõõdud

Kui kahtled mõõdus, tasub enne tellimist vaadata vana rehvi küljelt ETRTO numbrit. See on kõige täpsem ja aitab vältida vale mõõdu ostmist.

2. Rehvid rattatüübi järgi

Erinevad rattad on loodud erinevateks tingimusteks ning ka rehvid on selle järgi disainitud.

Maastikuratas (MTB)

Maastikuratta rehvid on kõige laiema profiiliga ning mõeldud tagama hea pidamise metsaradadel, kruusal ja juurtel. Tüüpiline laius on 2.2–2.6 tolli, muster sügavate ja kõrgete nuppudega, mis haarduvad hästi pehmel pinnasel.

Paljud aktiivsemad sõitjad kasutavad ees agressiivsema mustriga rehvi ning taga veidi kiiremini veerevat rehvi. Nii saavutatakse hea juhitavuse ja väiksema veeretakistuse tasakaal. Kui otsid uut rehvi metsaradade jaoks, vaata maastikuratta rehvide valikut.

Maanteeratas

Maanteeratta eesmärk on võimalikult väike veeretakistus. Tüüpiline laius on 25–32 mm ja muster peaaegu sile ehk slick. Laiemad maanteerehvid pakuvad sageli rohkem mugavust ja paremat pidamist ilma märgatava kiirusekaota. Jälgi ka rehvi maksimaalset laiust, mida sinu raam ja veljed võimaldavad kasutada — valiku leiad maanteeratta rehvide alt.

Gravel-ratas

Gravel on viimastel aastatel muutunud üheks populaarsemaks rattatüübiks ning koos sellega on kasvanud ka rehvivalik. Tüüpiline laius on 40–50 mm, muster madalate või keskmise kõrgusega nuppudega — kompromiss kiiruse ja haardumise vahel.

Kui sõidad peamiselt kruusal ja metsateedel, vali veidi agressiivsem muster; rohkem asfaldil liikudes sobib paremini madalama mustriga rehv. Graveli jaoks vaata spetsiaalset gravel-ratta rehvide valikut.

Linnaratas ja hübriidratas

Igapäevasõidus on olulised töökindlus ja mugavus. Tüüpiline laius on 35–50 mm, muster sile või poolslick. Linnarehvi puhul tasub tähelepanu pöörata:

• torkekaitsekihile — vähem teeäärseid üllatusi;
• helkurribale — lisanähtavus pimedal ajal;
• heale veeremisele märjal asfaldil.

Kui sõidad palju tööle või poodi, võivad kvaliteetsed rehvid vähendada torkeid märkimisväärselt. Tutvu linnaratta rehvide valikuga.

Lasteratas

Lasteratta puhul on tähtsad lihtne juhitavus ja kindel pidamine. Laius sõltub ratta suurusest — levinumad on 16″, 20″, 24″ ja 26″ rehvid. Liiga agressiivne muster ei anna linnas eeliseid; olulisem on kvaliteetne kummisegu ja hea haardumine märjal teel. Vaata lasteratta rehve.

3. Suur võrdlustabel

4. Slick, poolslick või krobeline — mida muster tegelikult muudab?

Sama mõõduga jalgratta rehvid võivad käituda täiesti erinevalt, sest muster teeb suure vahe. Rehvimuster mõjutab eelkõige seda, kui kiiresti rehv veereb ja kui hästi see erinevatel pindadel haardub.

• Slick ehk sile rehv pakub kõige väiksemat veeretakistust ning sobib ideaalselt asfaldile. See tähendab kiiremat sõitu ja väiksemat energiakulu.
• Poolslick ühendab sileda keskosa ja kergelt mustrilised servad. See sobib hästi linnasõiduks ning kruusateedele, kus soovid nii head veeremist kui ka kindlamat pidamist kurvides.
• Krobeline muster ehk suuremate nuppudega rehv pakub maksimaalset haardumist metsas, liival ja mudas. Selle hind on suurem veeretakistus kõval pinnal.

Oluline roll on ka kummisegul: pehmem segu parandab pidamist, kõvem segu kestab üldjuhul kauem. Samuti võid kohata märget TPI (Threads Per Inch), mis näitab rehvi karkassi tihedust — suurem TPI tähendab tavaliselt paindlikumat ja mugavamat rehvi.

Kvaliteetseid rehve pakuvad näiteks Continental, Schwalbe, Vittoria, Maxxis, Pirelli ja Tufo, mille valikust leiab sobiva lahenduse nii linna-, maantee-, gravel- kui ka maastikusõiduks.

5. Tubeless või sisekummiga?

Üha rohkematel ratastel kasutatakse tubeless-süsteemi ehk rehvi ilma sisekummita. Samas on klassikaline sisekummiga lahendus endiselt kõige levinum.

Enamikule linna- ja harrastussõitjatele on sisekummiga lahendus täiesti piisav. Vajadusel saab sisekummi kiiresti vahetada ning hooldus on lihtne. Tubeless tasub end eriti ära maastiku- ja gravel-rattal, kus madalam rehvirõhk parandab pidamist ning vähendab torkeohtu.

Kui vajad uusi tarvikuid, leiad meie valikust nii sisekummid kui ka pumbad, mis sobivad erinevatele ventiilitüüpidele.

6. Õige rehvirõhk lühidalt

Ka kõige paremad jalgratta rehvid töötavad hästi ainult õige rõhuga. Õige rehvirõhk mõjutab sõitu sama palju kui õige rehv ise. Liiga kõrge rõhk muudab sõidu ebamugavaks ja vähendab pidamist, liiga madal rõhk suurendab veeretakistust ning võib põhjustada veljelööke.

• laiem rehv vajab üldjuhul madalamat rõhku;
• kitsam rehv vajab kõrgemat rõhku;
• tootja soovitatud rõhuvahemik on kirjas rehvi küljel.

Sobiv rõhk sõltub lisaks ka sõitja kaalust, ratta koormusest ja sõidupinnast. Rehvirõhkude põhjalik juhend ja tabel väärivad eraldi käsitlemist – vaata jalgratta rehvirõhu tabelit ja kalkulaatorit.

7. Millal on aeg rehv välja vahetada?

Jalgratta rehvid ei kesta igavesti. Rehv ei kulu ainult mustri järgi. Mõnikord näeb see esmapilgul veel korralik välja, kuid ohutus võib olla juba vähenenud. Peamised märgid, et uus rehv on vajalik:

1. Kulunud muster — eriti maastiku- ja gravel-rehvidel on pidamine märgatavalt kehvem.
2. Praod rehvi külgedel — kumm vananeb ning võib hakata pragunema.
3. Korduvad torked — kui rehv saab pidevalt vigastusi, on selle kaitseomadused vähenenud.
4. Kanga paistmine — kui rehvi karkass on nähtaval, tuleb rehv kohe välja vahetada.
5. Lame keskosa — eriti linna- ja maanteerehvidel muutub kulunud keskosa kandiliseks ning halvendab juhitavust.

Talvel tasub samuti kontrollida naastrehve. Kui suur osa naastudest on kadunud või kumm on tugevalt kulunud, ei taga rehv enam vajalikku haardumist jääl.

Jalgratta rehvid: korduma kippuvad küsimused