Jalgratta naastrehvid – kas, millal ja millised valida

Jalgratta naastrehvid on ainus varustus, mis teeb jäisel teel sõitmise päriselt turvaliseks – ükski sõidutehnika ega mustriga rehv ei asenda karbiidnaastu haaret mustal jääl. Eesti talv tähendab kergliiklusteedel novembrist aprillini jääd, mistõttu naastrehvid on aastaringse pendeldaja parim investeering. Selles juhendis selgitame, kas sina neid vajad, millal need alla panna ja kuidas valida.

1. Kas sina vajad naastrehve?

Aus vastus sõltub kolmest asjast: kui tihti sa talvel sõidad, millistel teedel ja mis ilmaga. Kui sõidad vaid kuivadel külmadel päevadel, saad hakkama tavaliste või talverehvidega. Kui aga pendeldad iga päev ja su teekonnal on jäätunud lõike – sildu, varjulisi kergliiklusteid, hommikust musta jääd –, siis on naastrehvid ainus lahendus, mis kukkumisriski päriselt maandab.

Lumi ise ei nõua naaste: paksus lumes aitab lai ja agressiivne muster. Naastud on jää, mitte lume jaoks.

2. Kuidas naastrehvid töötavad

Naastrehvis on kümneid kuni sadu volfram-karbiidist naaste, mis suruvad end läbi jääkihi ja annavad haarde seal, kus kumm libiseb. Karbiid on teemandi järel üks kõvemaid materjale – kvaliteetsed naastud kestavad mitu hooaega ka asfaldil sõites.

Naastude arv määrab kasutusala: 100–150 naastuga rehv kaitseb peamiselt jäistel lõikudel (naastud on rehvi servades), 200+ naastuga rehv annab täishaarde ka pidevalt jäisel teel ja kurvides.

Volfram-karbiidist naastud suruvad end läbi jääkihi.

3. Jalgratta naastrehvid: kuidas valida

Mõõt on kirjas vana rehvi küljel (nt 40-622 ehk 700×40C). Kontrolli ka raami ja porilaudade vaba ruumi – naastrehv on sageli paar millimeetrit laiem. Kogu valiku leiad meie välisrehvide kategooriast; kui vahetad rehve ise, tasub samal ajal uuendada ka sisekummid.

4. Üks naastrehv või kaks?

Piiratud eelarvega on levinud lahendus naastrehv ainult esirattale: esiratta libisemine jääl lõpeb peaaegu alati kukkumisega, tagaratta libisemine on enamasti päästetav. Üks naastrehv ees annab seega suurema osa turvavõidust poole hinnaga.

Täiskomplekt on siiski õige valik igapäevasele pendeldajale – tagaratta naastud annavad kindluse ka pidurdamisel ja mäkketõusul libedaga.

5. Paigaldus, sissesõit ja rõhk

1. Paigalda mõlemad rehvid õiget pidi – veeresuuna nool on rehvi küljel.
2. Sõida 40 km rahulikult sisse – väldi järske pidurdusi, et naastud pesadesse kinnituksid.
3. Reguleeri rõhku ilma järgi: jäisel teel kasuta lubatud vahemiku alumist otsa (suurem kontaktpind, rohkem naaste vastu jääd), puhtal asfaldil ülemist otsa (väiksem veeretakistus ja naastude kulumine). Täpsema loogika leiad meie rehvirõhu juhendist.

Naastrehv veereb raskemini ja on valjem kui suverehv – see on normaalne. Vihmase sügise varustuse vaatasime üle vihmasõidu juhendis.

6. Hoiustamine ja eluiga

Kevadel pese rehvid puhtaks, kuivata ja hoiusta pimedas jahedas kohas – UV-kiirgus ja kuumus vanandavad kummi. Õigesti hoiustatud kvaliteetnaastrehv kestab 3–5 hooaega. Kontrolli igal sügisel naastude olemasolu: üksikute puuduvate naastude asemele saab paigaldada varunaastud.

Uus naastrehv vajab sissesõitmist – esimesed 40 km rahulikult.

Põhjaliku ülevaate naastutehnoloogiast leiab ka rehvitootja Schwalbe talverehvide lehelt.

Naastude arv ja paigutus määravad, kui palju haaret rehv jääl ja kurvis annab.

Korduma kippuvad küsimused