Ketaspidur vs veljepidur — kumb valida ja millal piduriklotse vahetada
Pidurid on jalgratta kõige olulisem ohutuselement. Tänapäeval käib põhivalik kahe süsteemi vahel: ketaspidur ja veljepidur (pöiapidur). Selles juhendis võrdleme neid (ketaspidur vs veljepidur), selgitame hüdraulilise ja mehaanilise ketaspiduri vahet ning näitame, kuidas aru saada, millal piduriklotse vahetada ja milliseid valida.
Ketaspidur pidurdab tugevamalt ja ühtlasemalt ka märjas ning poris, ei kuluta velge ja on tänaseks standard maastiku-, gravel- ja enamikul uutel linnaratastel. Veljepidur on kergem, lihtsam ja odavam hooldada ning täiesti piisav kuiva ilma linnasõiduks. Kui ostad uut ratast ja sõidad igas ilmas, vali ketaspidur; kerge ja soodsa linnaratta või klassikalise maanteeratta puhul on veljepidur endiselt mõistlik valik.
1. Ketaspidur vs veljepidur: võrdlus
Veljepidur (pöiapidur, sh V-pidur) surub kaks klotsi vastu velge. Ketaspidur surub klotsid vastu rummu külge kinnitatud metallketast. Peamine erinevus on pidurdusjõus ja käitumises märjas ning mustuses. Vaata ka jalgrattapiduri tüüpide ülevaadet.
| Omadus | Ketaspidur | Veljepidur |
|---|---|---|
| Pidurdusjõud | Tugev ja ühtlane | Piisav, kuivaga hea |
| Märg ja pori | Väga hea, jõud ei kao | Nõrgeneb märjas |
| Velje kulumine | Ei kuluta velge | Kulutab aja jooksul velge |
| Kaal | Raskem | Kergem |
| Hooldus | Keerukam (eriti hüdrauliline) | Lihtne ja odav |
| Hind | Kallim | Soodsam |
| Klotside eluiga | Pikem, kaitstum | Lühem, avatud mustusele |
2. Hüdrauliline vs mehaaniline ketaspidur
Ketaspidurid jagunevad kaheks. Mehaaniline ketaspidur tõmbab klotse trossiga — lihtsam seadistada ja odavam parandada, kuid nõuab veidi rohkem käejõudu. Hüdrauliline ketaspidur kasutab piduriõli (mineraalõli või DOT), annab võimsama ja täpsema pidurduse ning reguleerib klotside kulumist ise, kuid vajab aeg-ajalt õhutustamist (bleed) ja on kallim.
Igapäevasõidus on hüdrauliline mugavam ja võimsam; kui hindad lihtsat isehooldust ja madalamat hinda, sobib mehaaniline. Maastiku- ja gravel-ratastel on hüdrauliline tänaseks standard.
3. Kummale kellele: valikujuhend
Vali ketaspidur, kui sõidad igas ilmas ja maastikul, tahad võimalikult tugevat ja kindlat pidurdust või ostad uue maastiku-, gravel- või elektriratta — raskem ratas vajab tugevamat pidurit.
Veljepidur sobib, kui soovid kerget ja soodsat linna- või klassikalist maanteeratast, sõidad peamiselt kuiva ilmaga ja eelistad lihtsat, odavat hooldust.
Vaata maastikurataste, elektrirataste ja linnarataste valikut.
4. Millal piduriklotse vahetada
Piduriklotsid on kuluosa ja neid tuleb õigel ajal vahetada — kulunud klots pidurdab halvasti ja võib kahjustada ketast või velge. Vaheta klotsid, kui märkad mõnda järgmist tunnust:
- Hõõrdematerjali paksus. Ketaspiduri klotsi vaheta, kui hõõrdekiht on alla 1 mm (kogu klots alla ~3 mm). Veljepiduri klotsil on kulumisjooned — kui muster on kadunud, on aeg vahetada.
- Metalne kriuks või kriipiv heli pidurdamisel — klots võib olla lõpuni kulunud ja metallalus hõõrub ketast.
- Pikem pidurdusteekond või pehme, “põhja vajuv” pidurihoob.
- Hoob tõmbub liiga lenksu poole (mehaanilisel/veljepiduril).
Klotside vahetus on lihtne isehooldus. Uued piduriosad ja -klotsid leiad meie varuosade valikust — kontrolli ühilduvust oma piduri margi ja mudeliga.
5. Orgaanilised vs sinter (metall) klotsid
Ketaspiduri klotse on kahte põhitüüpi. Orgaanilised (vaik) klotsid on vaiksemad ja haaravad kohe, kuid kuluvad märjas kiiremini ja taluvad vähem kuumust. Sinter (metall) klotsid on vastupidavamad, taluvad kuumust ja märga paremini ning sobivad pikkadeks laskumisteks ja raskele e-rattale, kuid võivad olla mürarikkamad ja kulutavad ketast pisut rohkem. Poolmetallist klotsid on kompromiss.
Vali klotsi tüüp sõidustiili järgi ja kontrolli alati, et need sobivad sinu piduri kaliibriga.
6. Pidurikettad ja kettaläbimõõt
Ketaspiduri jõud sõltub ka ketta läbimõõdust. Levinumad on 140, 160, 180 ja 203 mm. Suurem ketas annab tugevama pidurduse ja hajutab kuumust paremini — ees kasutatakse sageli suuremat ketast kui taga. Linnaratta ja maantee taga piisab 140–160 mm-st, maastikul ja e-rattal eelistatakse 180–203 mm. Ketta vahetamisel jälgi kinnitustüüpi (6-polt või Center Lock) ja vajadusel adapterit.
7. Levinud vead ja hooldus
Ketta või klotsi õlitamine. Ära lase õli ega ketipuhastusvahendit pidurikettale — see rikub pidurduse. Puhasta ketast ainult spetsiaalse piduripuhastiga (isopropüülalkohol).
Klotside lõpuni kulutamine. Metallini kulunud klots vigastab ketast, mille vahetus on kordades kallim.
Vale piduriõli. Mineraalõli ja DOT ei ole omavahel asendatavad — kasuta tootja ette nähtud õli (nt Shimano = mineraalõli, paljud SRAM = DOT).
Segamini tüübid. Kontrolli, et uued klotsid sobivad just sinu kaliibri mudeliga. Regulaarne kontroll on osa jalgratta kodusest hooldusest.
Korduma kippuvad küsimused
Piduriklotsid, pidurikettad ja piduriosad laost, kiire tarne üle Eesti ja tootja garantii. Kontrolli ühilduvust ja telli kohe.
