Mis on gravel ratas ja kellele see sobib?

Viimaste aastate jooksul on gravel ratas tõusnud üheks populaarsemaks rattatüübiks nii harrastajate kui ka kogenud sõitjate seas. Põhjus on lihtne — see ühendab endas maanteeratta kiiruse, maastikuratta kindluse ja matkaratta praktilisuse. Ja Eesti, oma tuhandete kilomeetrite rahulike kruusateedega, sobib gravel-sõiduks suurepäraselt. Selles juhendis saad teada, mille poolest gravel teistest rattatüüpidest erineb, kellele see kõige paremini sobib ning millele tasub ostul tähelepanu pöörata.

1. Mis teeb gravel-rattast gravel-ratta?

Esmapilgul võib gravel ratas meenutada maanteeratast, kuid tegelikult on see loodud hoopis teistsuguseks kasutuseks. Kõik selle juures — alates raamigeomeetriast kuni rehvideni — on mõeldud selleks, et rattaga oleks mugav ja kindel sõita väga erinevatel teekatetel.

Drop-lenks tähendab rohkem mugavust pikkadel sõitudel

Gravel-rataste üks iseloomulikumaid tunnuseid on drop-lenks. Esmapilgul võib see tunduda lihtsalt sportliku välimusega lenksuna, kuid tegelikult on selle suurim eelis hoopis mugavus.

Drop-lenks võimaldab kasutada mitut erinevat käteasendit. Sõidu ajal saad vajadusel käte asendit muuta, mis vähendab randmete, õlgade ja selja koormust. Pikematel sõitudel on see märgatav eelis, sest keha väsib aeglasemalt. Lisaks võimaldab alumisest haardest sõitmine võtta aerodünaamilisema asendi, mis tuleb kasuks tugeva vastutuule või kiirema maanteelõigu puhul.

Laiem rehviruum annab rohkem võimalusi

Kui võrrelda gravel-ratast klassikalise maanteerattaga, siis üks suurimaid erinevusi on rehvid. Enamik gravel-rattaid mahutab umbes 35–50 mm laiuseid rehve, mis pakuvad märksa rohkem pidamist ja mugavust kui kitsad maanteerehvid.

Laiem rehv:

• summutab paremini ebatasasusi;
• annab kruusal rohkem stabiilsust;
• parandab haarduvust lahtisel pinnasel;
• muudab sõidu mugavamaks ka pikematel distantsidel.

See tähendab, et sama rattaga võib julgelt keerata asfaltteelt kruusale ilma, et peaks muretsema sõidumugavuse või juhitavuse pärast.

Stabiilsem geomeetria

Gravel-ratta raam ei ole loodud ainult maksimaalse kiiruse saavutamiseks. Selle asemel on rõhk pandud tasakaalule, juhitavusele ja mugavusele. Võrreldes maanteerattaga on gravel-ratta geomeetria tavaliselt stabiilsem — pikem teljevahe ja veidi püstisem sõiduasend annavad rohkem kindlustunnet nii kruusateedel kui ka kehvema kattega kõrvalteedel.

See ei tähenda, et gravel oleks aeglane — vastupidi. Lihtsalt ratast on lihtsam kontrollida olukordades, kus tee ei ole täiesti sile.

Ketaspidurid igas olukorras

Tänapäeval kasutatakse praktiliselt kõigil kvaliteetsetel gravel-ratastel ketaspidureid. Nende eelis tuleb eriti hästi välja muutlikes ilmastikuoludes: vihm, pori või märg kruus mõjutavad ketaspidurite tööd oluliselt vähem kui vanemat tüüpi pöiapidureid. Tulemuseks on ühtlasem pidurdusjõud ja parem kontroll ratta üle. Kui sõidad Eestis kevadel, sügisel või lihtsalt muutliku ilmaga, on see oluline turvalisuse eelis.

Rohkem kinnitusi lisavarustusele

Üks põhjus, miks gravel-rattad on muutunud nii populaarseks ka matkajate seas, on nende praktilisus. Paljudel mudelitel on tehases juba kinnituskohad porilaudadele, pakiraamile, raamikottidele, sadulakottidele ja lisajoogipudelitele. See võimaldab sama ratast kasutada nii igapäevasõitudeks kui ka mitmepäevasteks rattamatkadeks.

1x või 2x jõuülekanne?

1x süsteemil on ees üks hammasratas. Seda on lihtsam kasutada, hooldada ja seadistada ning see sobib väga hästi kruusasõiduks ja rattamatkadeks. 2x süsteemil on ees kaks hammasratast — see pakub rohkem käiguvalikuid ning väiksemaid üleminekuid käikude vahel, mis meeldib sõitjatele, kes läbivad palju maanteekilomeetreid.

2. Miks gravel sobib Eestisse eriti hästi?

Kui gravel-ratas oleks loodud mõnda kindlat riiki silmas pidades, võiks selleks vabalt olla Eesti.

Meie teedevõrk on väga mitmekesine. Sageli algab sõit linnatänaval, jätkub rahulikul asfaltteel ning mõne kilomeetri pärast jõuad kruusateele, mis lookleb läbi metsa või põldude. Selline vaheldus on gravel-ratta jaoks ideaalne.

Erinevalt maanteerattast ei pea sa marsruuti hoolikalt planeerima ega vältima kruusateid. Kui huvitav tee keerab metsavahele, võid lihtsalt edasi sõita. Just see vabadus ongi üks suurimaid põhjuseid, miks nii paljud ratturid on viimastel aastatel graveli avastanud. Gravel-rattaid näeb üha rohkem ka Eesti rahvaspordiüritustel, näiteks Tartu Rattamaratonil ja Estonian Cupi sarjas.

Gravel sobib suurepäraselt:

• igapäevaseks töölesõiduks;
• nädalavahetuse treeninguteks;
• pikkadeks rattamatkadeks;
• uute marsruutide avastamiseks;
• sõitudeks, kus asfalt ja kruus vahelduvad.

Üks ratas katab olukorrad, mille jaoks varem võis vaja minna kahte või isegi kolme erinevat jalgratast. Vaata ka meie gravel-rataste valikut — seal on mudeleid nii kiireks sõiduks kui ka matkamiseks.

3. Gravel vs maanteeratas vs maastikuratas vs hübriid

Sageli küsitakse, kas gravel võiks asendada mõne teise rattatüübi. Vastus sõltub sellest, kus sa kõige rohkem sõidad.

Nagu tabelist näha, paikneb gravel ratas justkui kahe maailma vahel. See ei ole kõige kiirem puhtal maanteel ega kõige võimekam tehnilisel maastikul, kuid pakub väga head tasakaalu mõlema vahel. Just seepärast eelistavad paljud ratturid gravel-ratast siis, kui soovitakse omada ainult ühte jalgratast.

Kui kaalud valikut just graveli ja maastikuratta vahel, loe ka meie põhjalikku võrdlust „Gravel vs maastikuratas — kumb sulle sobib?”.

4. Gravel-rataste alamtüübid

Kuigi kõiki neid nimetatakse gravel-ratasteks, ei ole kõik mudelid täpselt ühesugused. Mõni on loodud võimalikult kiireks sportlikuks sõiduks, teine pikkadeks rattamatkadeks ning kolmas aitab elektrilise pedaaliabiga läbida pikemaid vahemaid väiksema pingutusega. Enne ratta valimist tasub mõelda, milline sõidustiil sind kõige paremini kirjeldab.

Race gravel — neile, kes armastavad kiirust

Sportlikud gravel-rattad on mõeldud sõitjatele, kes soovivad võimalikult kiiret ja efektiivset ratast. Nende geomeetria on agressiivsem ning sõiduasend madalam kui matkasõiduks mõeldud mudelitel.

Race gravel sobib hästi:

• pikkadeks treeningsõitudeks;
• kiireteks kruusasõitudeks;
• harrastusvõistlusteks;
• sõitjatele, kes läbivad palju asfalti ja kruusa vaheldumisi.

Seiklus- ja matkagravel

Matkamiseks mõeldud gravel-rattad keskenduvad mugavusele ja praktilisusele. Raam on tavaliselt veidi stabiilsem ning sellele on lisatud rohkem kinnitusi kottidele, pakiraamile ja muule varustusele.

Selline gravel jalgratas sobib suurepäraselt mitmepäevasteks rattamatkadeks või lihtsalt päevadeks, mil soovid avastada uusi paiku ilma kindla sihtkohata. Eestis tähendab see võimalust sõita mööda rahulikke kruusateid, ööbida telgis või puhkemajas ning jätkata järgmisel päeval täiesti uuel marsruudil.

E-gravel

Viimastel aastatel on kiiresti populaarsust kogunud ka e-gravel ehk elektrilise pedaaliabiga gravel-ratas. Elektrimootor ei sõida sinu eest, vaid aitab pedaalimisel. See tähendab, et saad läbida pikemaid vahemaid, nautida sõitu ka tugevama vastutuule korral, võtta ette pikemaid tõuse ning hoida grupis lihtsamini teistega sama tempot.

Paljud välistavad e-graveli ainult sellepärast, et soovivad „päris rattaga” sõita. Tegelikult on e-gravel lihtsalt üks gravel-ratta vorm, mis muudab pikad sõidud kättesaadavamaks väga erineva füüsilise ettevalmistusega ratturitele. Elektrilise abiga rataste tööpõhimõttest räägime pikemalt juhendis „Kuidas valida elektriratast?”.

5. Gravel rehvid — väike muudatus, suur erinevus

Kui raam määrab ära ratta iseloomu, siis gravel rehvid mõjutavad kõige rohkem seda, kuidas ratas erinevatel teedel käitub.

Lisaks laiusele tasub tähelepanu pöörata ka mustrile. Siledama keskosaga rehv veereb kiiresti asfaldil ja kõval kruusal. Agressiivsema mustriga rehv pakub paremat haarduvust märjal kruusal, metsaradadel ja porisemates tingimustes, kuid võib asfaldil olla veidi aeglasem.

Õige rehvivalik sõltub sellest, kus sa enamiku ajast sõidad. Kui sinu marsruudid koosnevad peamiselt kruusateedest, võiks valida veidi laiema ja tugevama mustriga rehvi. Kui sõidad rohkem asfaldil ning kruus on vaid osa teekonnast, sobib kiiremini veerev rehv paremini.

Rehvimustritest, mõõtudest ja rõhkudest räägime põhjalikumalt suures rehvijuhendis — gravel-rehvid leiad meie välisrehvide valikust.

6. Kellele gravel ratas ei sobi?

Kuigi gravel ratas on üks mitmekülgsemaid rattatüüpe, ei ole see ideaalne igaks olukorraks.

Kui sinu lemmikuks on tehnilised metsarajad, järsud laskumised, suured juurikad või hüpped, tasub valida maastikuratas. Selle laiemad rehvid, vedrustus ja geomeetria on loodud just keerulisel maastikul sõitmiseks.

Samuti ei pruugi gravel olla parim valik siis, kui soovid sõita ainult siledal asfaldil ning eesmärk on maksimaalne keskmine kiirus. Sellisel juhul pakub maanteeratas väiksemat veeretakistust, aerodünaamilisemat sõiduasendit ja paremat kiirust.

Kõige lihtsamalt võib öelda nii:

• kui soovid sõita peamiselt metsas ja tehnilistel radadel, vali maastikuratas;
• kui sõidad ainult maanteel ja jahtid kiirust, vali maanteeratas;
• kui sinu marsruudid sisaldavad nii asfalti kui ka kruusateid, on gravel enamasti kõige parem kompromiss.

7. Milline lisavarustus tasub soetada?

Õige lisavarustus muudab sõidu mugavamaks, turvalisemaks ja praktilisemaks.

Esimene ja kõige olulisem on kvaliteetne rattakiiver. Selle kõrval tasub mõelda ka rattakottidele: raamikott sobib hästi telefoni, tööriistade ja energiabatoonide hoidmiseks, sadulakott mahutab varukummi ning väikese remondikomplekti.

Kui plaanid sõita nii maanteel kui ka kruusal, võib kasuks tulla teine komplekt rehve — nii saad ratta kiiresti kohandada vastavalt sellele, millised sõidud parasjagu ees ootavad. Paljud gravel-sõitjad kasutavad ka spetsiaalseid rattakingi ja lukuga pedaale, mis muudavad pedaalimise efektiivsemaks ning annavad parema kontrolli ratta üle.

8. Levinumad vead esimese gravel-ratta ostul

Gravel ratas on pikaajaline investeering ning õige valik mõjutab sõiduelamust aastaid. Kõige sagedamini tehakse järgmisi vigu.

1. Valitakse vale raamisuurus

Kõige kallimad komponendid ei tee ratast mugavaks, kui raam on vale suurusega. Liiga suur raam muudab ratta kohmakaks, liiga väike aga ebamugavaks. Seetõttu tasub raamisuuruse valikusse suhtuda sama tõsiselt kui ratta enda valikusse.

2. Vaadatakse ainult hinda

Odavam ratas ei pruugi olla halb, kuid ainult hinnasildi järgi otsustamine võib hiljem pettumuse valmistada. Olulisemad on hoopis raam, geomeetria, varustustase ja ratta sobivus sinu sõidustiiliga.

3. Ei mõelda, kus tegelikult sõitma hakatakse

Paljud kujutavad ette üht tüüpi sõite, kuid tegelikkus võib olla hoopis teine. Kui enamik sõite toimub kruusateedel, võiks eelistada veidi laiemaid rehve. Kui suurem osa kilomeetritest tuleb asfaldil, võib sobida kiiremini veerev rehvikomplekt.

4. Valitakse liiga väikese rehviruumiga mudel

Laiem rehviruum annab tulevikus rohkem võimalusi ratast erinevateks sõitudeks kohandada. Seetõttu tasub juba ostes mõelda ka sellele, milliseid rehve võiksid soovida kasutada paari aasta pärast.

5. E-gravel jäetakse põhjendamatult kõrvale

Paljud arvavad, et elektrilise pedaaliabiga gravel ei ole „päris” gravel. Tegelikult võib e-gravel olla ideaalne valik pikemateks matkadeks, töölesõiduks või lihtsalt selleks, et sõita rohkem ja kaugemale.

Korduma kippuvad küsimused